Kompostimine võimaldab muuta aia- ja köögijäätmed väärtuslikuks orgaaniliseks väetiseks ja mullaparandajaks. Hea kompost ei teki aga lihtsalt lehtede, muru ja taimejäänuste ühte hunnikusse viskamisest — lagunemiseks on vaja sobivaid tingimusi.
Eesti kliimas on eriti oluline hoida tasakaalus niiskus, õhu juurdepääs, süsinik ja lämmastik. Kui tingimused on õiged, teevad mikroorganismid suurema osa tööst meie eest ära.
Kuhu kompostihunnik rajada?
Komposti jaoks tasub valida koht, kuhu on mugav ligi pääseda ja kus kompostihunnik ei sega igapäevaseid aiatöid.
Kõige päikeselisem koht pole tingimata parim. Päikese ja tuule käes kuivab kompost kiiremini ning seda tuleb sagedamini kasta. Praktilisem on enamasti poolvarjuline ja tugevate tuulte eest kaitstud koht.
Komposti võib teha:
- lahtise kompostihunnikuna;
- puidust või muust materjalist kompostikastis;
- mitmes kõrvuti asuvas kompostikastis, kus kompost on erinevas valmimisjärgus.
Mitme sektsiooniga lahendus on eriti mugav — ühte kogutakse värske materjal, teises kompost valmib ning kolmandast saab juba valmis komposti kasutada.
Kuidas valmistada ette kompostihunniku põhi?
Kompostihunnik tuleks rajada nii, et liigne vesi saaks ära voolata, kuid samal ajal ei uhutaks väärtuslikke toitaineid tarbetult välja.
Kui pinnas on raske ja halvasti vett läbilaskev, võib põhja asetada jämedamat struktuurset materjali. Kuivas kasvukohas tuleb seevastu jälgida, et kompost liiga kiiresti niiskust ei kaotaks.
Drenaaži parandamiseks võib kasutada umbes 15–20 cm paksust puiduhakke või kuiva turba kihti.
Põhimõte on lihtne: kompost peab olema niiske, kuid mitte pikalt läbimärg.
Kui suur peaks kompostihunnik olema?
Liiga väike kompostihunnik ei hoia hästi soojust. Piisavalt suures hunnikus võib mikroorganismide tegevuse tulemusel temperatuur märgatavalt tõusta.
Hea orientiir on vähemalt umbes 1,5 m³ suurune kompostihunnik.
Aktiivse kompostimise ajal võib temperatuur hunniku sees tõusta ligikaudu 60 °C-ni. Kõrgem temperatuur kiirendab lagunemist ning võib vähendada paljude umbrohuseemnete ja soovimatute organismide elujõulisust.
Arvestada tuleb ka sellega, et lagunemise käigus väheneb komposti maht märgatavalt.
Mida võib komposti panna?
Hea kompost tekib erinevate materjalide segust, mitte ainult ühest jäätmeliigist.
Kompostimiseks sobivad näiteks puu- ja köögiviljajäägid, niidetud muru, sügislehed, tervete taimede jäänused, väiksemad oksad, küpsete probleemsete seemneteta umbrohi, töötlemata puit, puiduhake ja muud looduslikud taimsed materjalid.
Veel olulisem kui täpne materjalide nimekiri on nende omavaheline tasakaal.
Pruun ja roheline materjal kompostis
Hea komposti põhimõtte mõistmiseks piisab kahest mõistest — süsinik ja lämmastik.
Kuivad lehed, oksad, puiduhake ja muud kuivad materjalid sisaldavad suhteliselt palju süsinikku. Värske muru ja muud rohelised taimeosad sisaldavad rohkem lämmastikku.
Mikroorganismid vajavad mõlemat.
Optimaalne süsiniku ja lämmastiku ehk C/N suhe on ligikaudu 25–30:1. Koduaias pole loomulikult vaja materjale laborikaaluga kaaluda. Palju lihtsam on vaheldumisi lisada kuiva ehk „pruuni” ja värsket ehk „rohelist” materjali.
Näiteks:
kuivad lehed → värske muru → peenestatud oksad → taimejäänused → lehed.
Selline mitmekesisus aitab kompostil hingata ja ühtlasemalt laguneda.
Miks ei tohiks värsket muru panna paksu kihina?
See on üks tavalisemaid kompostimisel tehtavaid vigu.
Värskelt niidetud muru sisaldab palju lämmastikku ja niiskust. Kui see panna paksu ja tiheda kihina, jääb massis õhku väheks. Hea komposti tekkimise asemel võib muru hakata mädanema ja ebameeldivalt lõhnama.
Seetõttu tasub värske muru segada kuivade lehtede, peenestatud okste, puiduhakke või muu süsinikurikka materjaliga.
Sama põhimõte toimib sügisel. Kui lehti on palju, kuid lämmastikurikast materjali vähe, võib sügislehti segada hooaja viimase niidetud muruga.
Kas kompost peab olema niiske?
Jah. Mikroorganismid vajavad vett.
Rohkem vett ei tähenda siiski paremat komposti. Liigne niiskus täidab materjali õhuvahed ning kompostis võivad hakata domineerima hapnikuvaesed ehk anaeroobsed protsessid.
Hea praktiline reegel on: kompost peab olema niiske, kuid mitte läbimärg.
Kui materjal on kuiv ja lagunemine aeglustub, võib seda veidi niisutada. Kui kompost on märg, tihke ja hakkab ebameeldivalt lõhnama, tuleks lisada kuiva struktuurset materjali ning parandada õhu juurdepääsu.
Kas kompostihunnikut tuleb segada?
Kompostimiseks on vaja hapnikku, mistõttu võib komposti ümbersegamine lagunemisprotsessi märgatavalt kiirendada.
Komposti pole siiski vaja pidevalt segada. Liiga sage ümberpööramine võib häirida hunnikus kujunenud mikroorganismide ja seeneniidistiku struktuure.
Praktikas piisab komposti jälgimisest. Kui hunnik muutub liiga tihedaks või märjaks, hakkab halvasti lõhnama või lagunemine näib peatuvat, on aeg seda segada.
Jämedamad oksad ja muud struktuursed materjalid aitavad õhul jõuda sügavamale komposti sisse ka ilma sagedase ümberpööramiseta.
Kas kompostihunnik tuleks katta?
Komposti tasub kaitsta nii liigse kuivamise kui ka pikaajaliste tugevate vihmade eest.
Kate aitab hoida niiskust ühtlasemana ning vähendab toitainete väljauhtumist. Samas ei tohiks komposti õhukindlalt sulgeda, sest lagunemisprotsess vajab hapnikku.
Eesmärk pole komposti „pakkida”, vaid kaitsta seda nii, et õhk saaks samal ajal liikuda.
Kas haigeid taimi ja umbrohtu võib kompostida?
Siin tasub olla ettevaatlik.
Kuum ja õigesti toimiv kompost võib saavutada temperatuuri, mille juures osa umbrohuseemneid ja haigustekitajaid kaotab elujõulisuse. Kodune kompostihunnik ei saavuta aga alati kogu oma mahu ulatuses piisavalt kõrget temperatuuri ega hoia seda piisavalt kaua.
Seetõttu on tugevalt haiged taimed ja küpsete seemnetega probleemne umbrohi targem kompostist välja jätta.
Oluline on meeles pidada: valmis komposti kvaliteet algab juba sellest, mida otsustame kompostihunnikusse panna.
Miks kompost mõnikord halvasti lõhnab?
Hea aeroobne kompost lõhnab tavaliselt mulla ja metsaaluse järele. Tugev ebameeldiv lõhn annab märku, et kompostis pole tingimused tasakaalus.
Levinumad põhjused on liigne niiskus, liiga palju värsket muru või muud lämmastikurikast materjali, tihenenud mass ning vähene õhu juurdepääs.
Lahendus on sageli lihtne: sega komposti ning lisa kuivi lehti, oksi, puiduhaket või muud kuiva struktuurset materjali.
Kuidas aru saada, et kompost on valmis?
Valmis kompostis pole algsed materjalid enamasti enam äratuntavad. Kompost muutub tumedaks ja sõmeraks ning meenutab oma struktuurilt viljakat mulda.
Valmis kompost peaks lõhnama meeldivalt mulla järele, mitte värskete taimede või mädanenud materjali järele.
Sellist komposti saab kasutada aiamaa ja peenarde mulla parandamiseks, taimede ümber ning mujal, kus soovitakse mulda orgaanilise ainega rikastada.
Kompostimise põhimõte on tegelikult lihtne: anna mikroorganismidele niiskust, õhku, süsinikku ja lämmastikku ning lase neil oma tööd teha. Õigesti rajatud kompostihunnik vähendab aiajäätmete hulka ja tagastab orgaanilise aine mulda.
